AMRT KOMEMORA FALINTIL NIA ANIVERSÁRIU BA DALA 47 HO SEMINÁRIU

Vemasse, 19 Agostu 2022 (CO25) – Komemora aniversáriu ba dala 47 FALINTIL-nian, Arkivu e Muzeu da Rezisténsia Timorense (AMRT) realiza semináriu ho tema “ Articulação da Frente Armada com a Clandestina, Diplomático e o Papel da Igreja” iha Postu Administrativu Vemasse  munisípiu Baucau.

Semináriu ne’e parte ida atu hanoin hikas memória Luta rezisténsia iha pasadu nune’e nia valor sira bele motiva joven no estudante liu esperiénsia no faktu ne’ebe oradór sira konta.

Durante aprezentasaun, Eis Jenerál, Lere Anan Timur ne’ebe aprezenta konaba Frente Armanda nian husu “Vemasse oan sira tenke hakerek imi nia istoria, Istoria Vemasse la hanesan ho Iliomar, Istória Baucau nian la hanesan ho Suai, Oecusse nian istória la hanesan  Dili nia Istoria, ida-idak tenke hakerek istoria nune’e bele tau iha Muzeu Nasional no munisipál, se ita la hakerek istória! Vemasse sei la iha istória. Istoria mak ita nia klamar, istoria la iha ita klamar mos la iha. Tamba ita mate mos ema sei konta ita nia istoria signifika ita sei moris ho sira, fizikamente la iha maibe moris iha sira nia memoria”. Lere Anan Timur dehan mos katak “Istoria mak sei motiva Timoroan ida-idak atu tau interese komun as liu interese pessoal. Rezisténsia ba interese ema hotu nia diak laos ema ida ka rua nia interese deit”.

Frente Diplomátiku nia aprezenta husi José Luis Guterres, iha nia aprezentasaun hateten katak “Depois 25 Abril ami iha ASDT no tamba tarefa servisu ami ba Rai Liur no fo apoiu ba Frente Armada no frente Klandestina, ami nunka bele haluha no tenke fo respeitu ba Eroi Frente armada no klandestina”. José Luis Guterres mos hateten “estudante no joven sira agora iha meius liu atu aprende diak liu tan”. Nia mos husu “karik aban bainrua imi kaer ukun, ukun diak liu ami, maibe atu husu mos ba imi katak lebele deit aprende husi livru, aprende mos husi katuas sira, ita nia idade diak maibe labele haluha ita nia abut”.

Husi Frente Klandestina, Avelino Coelho “Shalar Kossi” hateten “Presiza redefini ita nia Luta, katak depois de 1981 tesik mai ita komesa rona Frente Klandestina, Frente Diplomátiku no Frente Armada. Entre Frente tolu ne’e, ida ne’ebé mak determinate liu mak Frente ida ne’e Koazuvante (presiza diskusaun),….. Ami husi Organizasaun OJECTIL, ba hau Organizasaun ne’e instrumentu ba kombate laos objetivu ne’ebé altura ne’eba Joven sira hamosu hodi luta ba ukun rasik-an… Ami nia grupu defende Sosializmu nudar solusaun ba problema sosial, polítiku no ekonomiku Timor-Leste nian. Avelino Coelho mos husu atu halo reflesaun “Ohin ita hare, tinan 47 ezisténsia FALINTIL, depois tinan 20 independénsia, ita to’o iha ne’ebé ona?, ita to’o iha sosiedade ida ne’ebe, sosiedade totalmente libertadu ka sosiedade ne’ebe ohin sente problema oioin?”.

Enkuantu Pe. Júlio Crispin Aprenzenta konaba papel Igreja Katólika nian ba Luta Libertasaun Nasional. Iha nia aprezentasaun hateten “esperiénsia konkreta husi tempu naruk mai, FALINTIL mai iha Igreja, mai ba Amu Lulik-sira, sira hatene katak sira pertense ba komunidade fieis ida mak naran SARANI. Nudar sarani prinsipiu bo’ot rua mak orienta, sira ne’e mak Pronsípiu FRATERNIDADE no prisnsípiu SOLIDARIEDADE ne’ebé igreja Katólika opta nudar prinsípiu baze ba doutrina sosial Ingreja nian. ……. Liga ba ida ne’e, Se FALINTIL sira uluk mai iha Igreja, Mai ba Amo Paroku sira lori kilat ka lori farda ne’e instrumentu ida maibe liliu sira mai hanesan SARANI.

Pe. Julio Crispin mos dehan “Papél uma kreda nian ne’e mais kultural no umana, tamba ne’e mak Konstituisaun hakerek klaru katak vertente Luta ida ne’e ida mak vertente Kultural no Umana no ida ne’e Igreja Katolika mak asume durante tempu naruk. Vertente Kultural no Umana iha area Edukasaun no Sivilizasaun mak Uma Kreda halo durante luta ba Ukun Rasik An”.

Seminariu ne’e partisipa husi Veteranu-sira, Joven no estudante, autoridade lokal no komunidade sira.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

three × five =